Daniel Negreanu (31) - CAN/USA

Biograafiate koostamise hetkeks suurimat ametlikku teenistust omav pokkerimängija. Kõige hämmastavam on fakt, et tegemist on esiteks noorema generatsiooni esindajaga ja teiseks mängijaga, kel puuduvad ühekordsed hiilgevõidud (WSOP Main Event`i võit viimastel aastatel).
Keskkoolist välja visatud Negreanu alustas pokkerimängija karjääri tavalise kaardipetturina kodulinnas Torontos. Saanud 21-aastaseks, kolis ta Las Vegasesse. Seal ei läinud kõik aga “plaanipäraselt” ning mõne aja pärast oli Negreanu tühjade taskutega Kanadas tagasi. Kuid „töö“ vajas tegemist ja 1997. aastal läks ta Las Vegasesse uuele katsele, olles ennem väitnud, et suudab võita ka ausalt mängides. Tagantjärele tuleb tunnistada - selle väitega Negreanu tõesti ei bluffinud. Viimase kümne aasta jooksul on ta võitnud 3 WSOP Bracelet`i, kahel korral WPT (World Poker Tour) Main Event`i ja mitmeid superturniire (Five Diamond Poker Classics, Borgata Poker Open ja WSOP Circuit Event Grand Tunica). Pälvis tiitli“Aasta Mängija 2004”.
Negreanu on maailmas laialt tuntud oma sisukate pokkeriartiklite poolest, oma sõbralikkuse, mänguhasardi ja ülimalt hea vastaste „lugemise“ poolest. Olenemata tõigast, et tegemist on maailma läbi aegade ühe parima mängijaga, pühendub ta teisest tippudest oluliselt rohkem enesearendamisele ja jätkuvale õppimisele. 2005. aastal pakkus ta kõikidele mängijatele võimalusele omavahel heads-up turniire mängida (osavõtumaks $100.000-$500.000), kus vastasel on võimalik valida 13 erineva mängu vahel. Mõned turniirid on ka toimunud ja Negreanu on kasumis. Tema isiklik pokkerisait on Full Contact Poker ning koguteenistus turniiridelt ligi $7.700.000.

Biograafiate kirjutamise hetkel pokkeri valitsev maailmameister (2005 WSOP Main Event`i võitja). Sisuliselt oli ta maailmameistriks tulles “mees metsast”.
Hachem sündis Liibanonis 1966. aastal ning kolis viieaastase poisina koos perega Austraaliasse. Loobus tavatööst 2002. aastal ja pühendus pokkerile. Tavapäraselt alustas ta mängimist kasiinodes; hiljem avastas ka internetipokkeri. Turniiridel on ta kaasa löönud 2000. aastast alates ning esimese rahalise võidu ($3064) sai ta suurturniiril Aussie Millions, tulles side-event`il (PL Omaha) neljandaks. Tundub uskumatu - aga 2005. aasta maailmameistrivõistlustele sõites oli see nadi 3064 dollarit siiani Hachemi suurimaks turniirivõiduks! WSOP-l suutis ta selle „rekordi“ kiiresti üle lüüa. Esmalt tuli ta ühel Bracelet-turniiril kümnendaks ning paiskas seejärel Main Event`il põrmu 5618 vastast. Märkuseks olgu öeldud, et erinevalt kahest eelmisest maailmameistrist ei kvalifitseerunud Hachem WSOP-le läbi online-satelliidi; vaid ostis end sularaha eest sisse!
Tuleb tunnistada; et Hachemit tabas kahekordne õnn seoses Austraalia maksuseadustele. Kuna pokkerimängu loetakse hobiks (mitte tööks) ning selle pealt makse maksma ei pea, siis jäi talle alles kogu võidetud $7.500.000. See oli tolleks hetkeks suurim summa, mida ükski pokkerimängija on suutnud oma karjääri jooksul turniiridelt teenida. Hiljem saavutas Hachem ka igati arvestatava viienda koha ühel WSOP Circuit Event`il. Lisaks pokkerimängule tegutseb ta väärtpaberite vahendajana ja on korralik pereisa (peres kasvab neli last). Pärast WSOP võitu esindab Hachem traditsiooniliselt Pokerstars`i mängukeskkonda ja tema auhinnaraha ületab $7.600.000.

Noorema generatsiooni üks edukamaid pokkerimängijaid. Teda on kutsutud pokkeri Tiger Woods`iks, kuna analoogselt temale on samuti mustanahaline ning tippu tõusis äärmiselt kiiresti.
Tööalast karjääri alustas Ivey müügimehena (muuseas väga eduka müügimehena), hiljem sai temast aga elukutseline pokkerimängija. Esimese WSOP Bracelet`i võitis ta 2000. aastal, kahe aasta pärast aga võitis neid ühel aastal koguni kolm, mida võib pidada lausa fenomenaalseks saavutuseks. Ka WSOP põhiturniiridel on Ivey mänginud vägagi stabiilselt, jõudes viimasest neljast aastast kolmel esimese 25 hulka (väga hea saavutus mängijate hulka arvestades). Häid saavutusi jagub ka mujalt - näiteks 2005. aasta novembris võitis ta Euroopa tippturniiri Monte Carlo Millions ning WPT (World Poker Tour) põhiturniiridel on ta kuuel korral finaallauda jõudnud. Pokkerilaudades on Ivey tuntud oma agressiivse mängustiili poolest. Turniiridele eelistab ta rahalaudades mängimist. Ja veelgi edukamalt!. Näiteks oli Ivey ainus, kes mängis 2006. aasta veebruaris üle heads-up virtuoosist Texase multimiljonär Andy Beal`i (võitis 16,6 miljonit dollarit mehelt, kellele teised profid olid varem 10 miljonit dollarit kaotanud).
Stu Ungar ütles kunagi: „Mitte kunagi ei suuda keegi mängida Gini paremini kui mina. Kuigi ma sügavalt selles kahtlen - on võimalik, et kunagi võib kellestki saada parem pokkerimängija“. Mis pokkerisse puutub, siis on võimalik kandidaat Ivey näol küll kindlasti olemas. Ta esindab pokkerisaiti Fulltilt ning turniiridelt on teeninud üle kuue miljoni dollari.

2004. aasta maailmameister, üks populaarsemaid ja sõbralikemaid pokkerimängijaid, keda samas peetakse ka “õnnetähe alla sündinuks”.
Raymer on hariduselt magistrikraadiga bio-keemik, kuid töötanud valdavalt juristina. Kooliajal mängis ta blackjacki, hiljem alustas tavalise amatöör-pokkerimängijana kasiinode rahalaudades. Seejuures sõlmis ta naisega kokkuleppe, mille kohaselt lubas pärast stardikapitali ($1000) kaotamist pokkeriga lõpparve teha. Seda siiski ei juhtunud ning Raymer sai innustust nii live-turniiripokkeri kui internetipokkeri mängimiseks. Võites Pokerstars`i satelliitturniiri, lunastas ta 2004. aasta WSOP Main Event sisseostu-ticket`i. Unelmate turniiril domineeris Raymer sisuliselt algusest lõpuni ja teenis lõpuks võidurahana 5 miljonit dollarit, mis oli tolleks hetkes suurim turniirivõit pokkeris läbi aegade. Ka järgmisel aastal (2005) mängis Raymer sisuka WSOP Main Event`i, olles pärast viiendat päeva chipleader! Imet siiski ei juhtunud, kuid lõpptulemus oli igati korralik 25. koht (osalejaid oli 5619). Samas - teistelt turniiridelt olulised kordaminekuid pole ja nii on teda sageli nimetatud ühe-turniiri-meheks. Oma mängustiilis on ta üritanud jäljendada Stu Ungari agressiivsust, kuid unustanud tõiga - kõikide kaartidega ei saa alati võita - ja nii on ta enamikelt turniiridelt võrdlemisi kiirelt välja langenud.
Raymer on tuntud hüüdnimega „Fossilman“, mis on tingitud tema huvist fossiilide kogumise vastu. Erinevalt teistest superstaaridest on ta tõeline rahvamees, kes ei pea paljuks ka näiteks kaasalöömist odavatel turniiridel (sh. internetipokkeris). Ametlik teenistus on üle $5.600.000.

1989. aasta maailmameister ja 9 WSOP Bracelet`i omanik.
Tekitas pokkerimaailmas sensatsiooni, tulles läbi aegade noorimaks WSOP võitjaks ning lüües finaalis eelmised kaks järjestikust tiitlit võitnud Johnny Chan`i. Kokku on Hellmuth võitnud üle viiekümne pokkeriturniiri ning tema 9 WSOP Bracelet`i on maailmas läbi ajaloo paremuselt kolmas tulemus. Hellmuth on näidanud stabiilselt häid tulemusi peaaegu igal aastal ning tõestas oma taset viimati võiduga 2005. aastal USA lahtistel heads-up meistrivõistlustel maailma parima 64 mängija konkurentsis. Oli võidule väga lähedal ka 2005. aasta eliitturniiril „Tournament of The Champions“, jäädes lõpus siiski alla teisele äärmiselt värvikale pokkerimängijale - Mike Matusowile. Hellmuth on tõestanud ennast ka eduka ärimehena, kirjutanud hulgaliselt artikleid ning andnud välja pokkeriraamatuid ja õppefilme. Hoolimata oma kordaminekutest pole Hellmuth inimesena just kuigi populaarne. Näiteks 2005. aasta maailmameistrivõistlustel langes ta välja turniiri keskel, peale mida vandus kaamerate eest mitu minutit, et mängib maailma kõige kehvemate ja õnnelikumate mängijate vastu. Alatoon „ma olen parim“ ja „te keegi ei oska ega tohigi mind võita“ on temas pidevalt domineerinud. Hellmuth on avalikult väitnud, et kui pokkeris ei mängiks õnnefaktor, siis ei saaks tema vastu keegi.
Eks omajagu on tal siiski ka „ülbitsemiseks“ põhjust, sest Hellmuth kuulub kindlasti läbi aegade maailma parima viie mängija hulka (mitmed eksperdid on ta tunnistanud parimaks Texas Hold`em NL mängijaks). Esindab pokkerisaiti Ultimate Bet ning turniiridelt on teeninud ligi $5.500.000

2000. aasta maailmameister; üks hinnatumaid tegevmängijaid maailmas.
Ferguson pärineb haritlaste perekonnast (mõlemad vanemad omavad doktorikraadi matemaatikas) ning ta pole ka ise viletsam vend (kaitses 1999. aastal edukalt doktorikraadi tehisintellekti alal arvutiteaduses). Pokkerimänguga alustas ta 10-aastaselt ning kaotas siis 35 senti; hiljem tõotas iseendale, et enam ta pokkeris raha maha ei mängi. Keskkoolis õppides veetis Ferguson nädalavahetustel aega sõpradega raha peale pokkerit mängides ning teenis stabiilselt 2 dollarit tunnis. Hiljem veetis ta vaba aega Las Vegase pokkerilaudades ning teenis sealgi regulaarset kasumit. 1994. aastal alustas Ferguson turniiripokkeri mängimist ning alates järgmisest aastast lõi kaasa ka kõrgeimal tasemel - WSOP turniiridel. Järgneva kuue aasta jooksul tuli ta seal sagedasti “rahadesse”, kuid ei jõudnud kõrgemale neljandast kohast. Lõplik murrang saabus 2000. aastal, mil Ferguson võitis oma esimese WSOP Bracelet`i (kokku on ta neid vahemikus 2000-2003 võitnud viis tükki) ning tuli samal aastal ka maailmameistriks. Võidurahaks oli tol hetkel 1.5 miljonit dollarit. Ka hiljem on Ferguson suutnud saavutada mitmeid väga häid tulemusi - näiteks võitis ta 2005. aastal ühe WSOP Circuit Event põhiturniiri ning saavutas kaks korda vägagi hinnalise teise koha heads-up mängus USA lahtistel meistrivõistlustel (kus osaleb pokkerimaailma absoluutne eliit) 2005. ja 2006. aastal.
Ferguson on pokkerimängija kohta pisut omapärase välimusega ning on seeläbi teeninud hüüdnime „Jesus“. Esindab pokkerisaiti Fulltilt ning tema teenistus turniiridelt ületab $5.300.000.

Pokkerilegend, kes tuttav menudraamast „Rounders“.
Chan on rahvuselt hiinlane, kes poisikesena (1968. aastal) kolis koos perega Ameerika Ühendriikidesse. Temast pidi saama perekonna äride jätkaja toitlustusvaldkonnas, kuid Chan valmistas vanematele negatiivse üllatuse ja langes 21-aastaselt ülikoolist välja. Mis veelgi hullem - pärast seda kolis ta Las Vegasesse ja ehitas oma tuleviku üles pokkerimängule. Mängulaudades paistis ta silma erakordse oskusega vastaseid läbi näha ning talle omistati hüüdnimi „Orient(al) Express“. 1985. aastal võitis Chan esimese WSOP Bracelet`i, 1987. aastal saabus aga lõplik läbimurre WSOP Main Event`i võidu näol. Järgmisel aastal suutis ta edukalt maailmameistritiitlit kaitsta ning oli sellele väga lähedal ka 1989. aastal, mil suutis end taas finaali mängida. Kahjuks jäi imepärane kolmas järjestikune meistritiitel saavutamata, sest Phil Hellmuth`il (kes oli tol hetkel veel „poisike“) jooksid sel päeval kaardid paremini. Oma hilisema pokkerikarjääri jooksul on Chan võitnud kokku 10 WSOP Bracelet`i (sealhulgas ka 2005. aastal, mil ta võitis lisaks ka ainult valitud seltskonnale mõeldud superturniiri Poker Superstars).
Chan on kirjutanud mitmeid artikleid ja 2006. aastal plaanib välja anda oma teist raamatut, mis puudutab mängu rahalaudades (limit Hold`em). Chan on kuue lapse isa, osaleb äritegevuses (talle kuulub ikkagi üks Las Vegase kiirsöögikoht!) ning töötab kasiinodes konsultandina. Jätkuvalt võib teda kohata ka pokkerilaudades, kus mängitakse blindidega $4000/$8000. Huvialadeks bowling, ujumine ja piljardimäng. Koguteenistus turniiridelt on tal üle $4.400.000, kuid vaevalt, et see isegi moodustab erilise osa tema sissetulekutest cash-game`s (rahalaudades).

Legendaarseim elusolev pokkerimängija, kahekordne maailmameister.
Brunson oli nooruses paljulubav atleet (keskmaajooksja), kui vigastused katkestasid ta sportlasetee ning tulevane pokkeriäss pühendus hariduse omandamisele. Pärast magistrikraadi saamist asus ta tööle, kuid pidas seal vastu vaid ühe päeva. Nimelt kutsusid kolleegid ta pärast tööd pokkerit mängima, millega Brunson võitis suurema summa kui oli tema kuupalk. Peatselt alustas ta pokkerimängija karjääri ning reisis aastaid koos sõpradega (valdavalt hasartmänguritest sulid, kes domineerisid pokkerimaailmas 70-te aastate alguses) mööda illegaalseid mängupõrguid. Mängiti kaarte, golfi ning muid mänge - ükskõik mida - peaasi et seda saaks raha peale mängida. Brunsoni tippsaavutuseks võib lugeda kahte järjestikust maailmameistritiitlit aastatel 1976 ja 1977. 1980. aastal oli ta taas finaalis, kuid kaotas seal tundmatule “poisikesele”, kelleks oli hilisem legend Stu Ungar. 1983. aastal saavutas Brunson WSOP Main Eventilt kolmanda koha. Kokku on ta saavutanud 10 WSOP Bracelet`i ning tegevmängija on siiani maailma tipus (viimane Bracelet õnnestus hankida just 2005. aastal). 2004 aastal võitis ta suurturniiri Legends of Poker. Hoolimata jätkuvast stabiilsusest turniiridel, on ta viimastel aastatel keskendunud pigem rahalaudadele, kus osaleb kõrgeimas - $4000/$8000 blindidega mängus. Brunsoni sulest ja eestvedamisel on valminud teosed „Super System“ ja „Super System 2“, mida peetakse ühtedeks tähtsaimateks pokkeriraamatuteks. Doyle Brunsoni poeg Todd on samuti elukutseline pokkerimängija ning võitnud ka ühe WSOP Bracelet`i.
Koguteenistus turniiridelt on Doyle Brunson`il üle $4.100.000 ning tema omanduses on internetipokkeri sait nimega Doyles Room.

Mitmekordne pokkeri maailmameister, keda peetakse erapooletute arvamuste põhjal maailma parimaks pokkerimängijaks läbi aegade.
Kui proffidele on pokkerimäng enamasti tulusaks elatusallikaks, siis Ungar oli “Mängur Suure Algustähega”. Ta omas geeniuse IQ-d ja fotogeenilist mälu (suutis blackjacki lauas ilma probleemideta meelde jätta kuus pakki kaarte ja nii pole selles ka midagi imelikku, et selles mängus kehtis talle eluaegne kasiinokeeld). 10-aastaselt võitis noore poisina esimese gin-rummy turniiri. 15-aastaselt lahkus koolist ja hakkas elukutseliseks kaardimängijaks. Gin`i ei soovinus temaga peatselt enam keegi mängida ja 1980. aastal tuli Ungaril avastada uus mäng - pokker. Sealt arenes edasi peadpööritav karjäär. Oma elu jooksul võitis Ungar umbes kolmandiku suurematest turniiridest, kus ta üldse osales - tulles sealhulgas ka kolmekordseks maailmameistriks (1980, 1981 ja 1997), võitis kokku 5 WSOP bracelet`i ja suutis ainsa WSOP võitjana võtta esikoha tol ajal maailmas tähtsuselt teisel turniiril (sedagi kolmel korral). Raha polnud Ungari jaoks kunagi tähtis - see oli lihtsalt vahend mängimiseks (lõviosa kulus ebaõnnestunud spordipanustele) ning kokaiini hankimiseks. Tänu süvenenud narkoprobleemidele oli ta vahepeal aastaid varjus, kuid 1997 aastal ilmus taas üle avalikkusse ette (täiesti pennituna) ning sõbra rahade eest hangitud sisseostu-ticket`ga võitis kolmandat korda WSOP Main Eventi - näidates seejuures täiesti fenomenaalselt mängu ning valitses tervet turniiri lausa masendava ülekaaluga! Võidetud raha (ehk siis poole - teine pool läks sõbrale) raiskas ta ühe kuuga.
Stu „The Kid“ suri pidevast narkootikumide tarvitamisest tingitud südamepuudulikkuse tagajärjel novembris 1998. Tolleks hetkeks oli tal taskus vaid 800 $...ja seegi oli laenatud. Seejuures teenis Ungar kaardimänguga oma elu jooksul tagasihoidlikel hinnangutel umbes 30 miljonit dollarit (turniiridelt laekunud ametlik teenistus jäi pisut alla $2.000.000). Ungari elust on vändatud tõsielul põhinev draama „High Roller“.

Carlos Mortensen (34) - SPA/USA

Viimane Euroopa päritolu maailmameister, kes on tuntud oma loose` ja bluffiva mängutaktika poolest.
Mortensen sündis ja kasvas üles Equadoris (isa oli hispaanlane ja ema taanlane). Kui ta oli 15-aastane, kolis pere Hispaaniasse. Mortensen tegeles nooruses piljardimängu ja malega ning just maleklubis õppis selgeks pokkerimängu. Oma esimesel mänguõhtul suutis ta maha mängida summa, mis oli võrdne 17-dollariga - järgmisel päeval oli ta aga klubis tagasi ning pärast ligi nädal kestnud stabiilset võidutsüklit otsustas - just pokkerimänguga tuleb hakata endale elatist teenima. Tollal olid Hispaanias hasartmängud keelatud ning nii pidi ka tulevane maailmameister alustama oma “karjääri” nurgatagustes mänguurgastes. Hiljem reisis ta mõnda aega koos naisega mööda Euroopat, kolis seejärel Las Vegasesse ning pühendus turniiripokkerile. 2000. aastal jõudis ta esmakordselt ühel WSOP Bracelet-turniiril finaallauda ja 2001. aasta veebruaris võitis oma esimese suurema turniiri. Kuid mängijana oli ta ikka veel “poisike” ning seetõttu tuli ka WSOP Main Event`i võit samal aastal pokkerimaailmale kui välk selgest taevast.
Kuid järgnevad aastad tõestasid, et võitja polnud mitte juhuslik. 2003. aastal võitis ta oma teise WSOP Braceleti ning 2004. aastal World Poker Tour`i raamesse kuulunud superturniiri Main Event`i. Võrreldes oma järelkäijatega (2002-2005 maailmameistrid) oleks juba seegi arvestatav saavutus. Kui mitte ainult - kokku on Mortensen võitnud tervelt 15 rahvusvaheliselt tunnustatud turniiri, näidanud ennast ka hea heads-up mängijana ning teeninud turniiridelt üle $3.800.000

Kolmekordne WPT (World Poker Tour) võitja.
Nooruses oli ta aktiivne sportlane (noortemeister tennises) ning maailmaklassi triktraki (backgammon) mängija. Pärast keskkooli lõpetamist kolis ta New Yorki, kus üritas endale triktraki mängimisega elatist teenida. Kahjuks oli vastaseid aga vähe, triktrakis ei liikunud piisavalt suured summad ja nii tuli tal ümber orienteeruda ühele teisele mängule, mida Hansen ka kooliajal vahetusõpilasena Ameerikas õppinud oli. Loomulikult oli tegemist pokkeriga! Vahemikus 2002 maist kuni 2004 jaanuarini võitis ta kolm WPT turniiri. Ametlikult isegi neli, kuid viimane oli 6-inimese turniir “valitud seltskonnale”. Veebruaris 2005 võitis Hansen maailma parimatele mängijatele korraldatud ühe-laua turniiri “Poker Supertars” ning teenis sealt järjekordse miljoni. Kui pärast 1998. aastat (Ungari surm) arvati, et pokkerimaailm on oma ainukese tõsise “Mänguri” kaotanud - siis tegelikult on Hanseni näol kohe analoog olemas. Hansen on pokkerilaudades tuntud oma üliagressiivse mängustiili poolest, samuti on ta sage külaline nii kasiinos kui hipodroomil ning suurte spordipanuste tegeminegi pole tema jaoks võõras. Siiski on Hansen näidanud ka vilumust äris - pani püsti pokkerisaidi Pokerchamps ning müües selle hiljem mitmekümnekordse kasumiga maha.
Hansen`i värvikuses ei saa kahelda. Ja tema arvel visatakse ka omajagu nalja. Näiteks kas te teate milline käsi on pokkeris “Gus Hansen`s hand”? Vastus - kaks äärmiselt kehva pocket kaarti! Ometi pole kehvade kaartidega lahmiva Hansen`i vastu sageli rohtu leitud; vaid WSOP turniiridel pole ta ise suutnud mitte midagi korda saata. Resideerub Monacos. Teenistus turniiridelt on $3.300.000

Euroopa viimaste aastate üks paremaid mängijaid. Sealhulgas tuntuim pokkerimängija, kes mänginud ka Tallinnas (Speed Poker`i maailmameistrivõistlustel).
90-tel aastatel oli Luske Amsterdamis pubiomanik, kes mõnikord külastas ka pokkeriturniire. 1999. aastal õnnestus tal üks suurem turniir kodulinnas võita ning teenitud 30.000 kuldnat (ca. 15.000 dollarit) sisendasid kõvasti eneseusku. Juba kaks aastat hiljem oli Luske Euroopas ületamatu ning ligi pooltelt suuremalt turniiridelt suutis ta võidu võtta (kui mitte põhiturniirilt siis mõnelt side-event`ilt kindlasti). 2002. aastast alates on ta regulaarselt mänginud ka pokkeri maailmameistrivõistlustel. Seejuures võrdlemisi edukalt - 2002. aastal pääses ta kahel korral Bracelet-turniiridel finaallauda, ning 2003 ja 2004 aastal oli WSOP Main Event`il vastavalt 12-s ja 10-s (mis on kindlasti väga tugev saavutus, arvestades osalenud mängijate arvu, mis oli mõlemal korral üle tuhande).
Luske on andnud suure panuse pokkeri populariseerimiseks ning ta on olnud mentoriks mitmetele noortele lootustandvatelke pokkerimängijatele. Luske on valitud kahel korral Euroopa parimaks pokkerimängijaks. Kui te peaksite ta peale pokkerilauas ägestuma; siis soovitav oleks oma emotsioone valitseda ja füüsilist kontakti vältida - Luske omab nimelt karates musta vööd. Omapäraks välimuse juures on päikeseprillid, mida ta kannab alati tagurpidi. Rahalauas mängimisele eelistab turniiripokkerit. Teenistus turniiridelt ületab $2,300,000.

Annie Duke (40) - USA

Enim raha teeninud naismängija maailmas.
Duke omab tippmängijale omaselt head haridust ja algselt kujutas ta enda tulevikku ette ülikooli professorina. Doktorikraad psühholoogias jäi siiski kaitsmata - nii perekondlikel põhjustel kui süvenenud huvist pokkerimängu vastu. Oma venna - maailma absoluutsesse tippu kuuluva Howard Lederer`i - soovitusel osales ta 1994. aastal esimest korda WSOP Main Event`il ja saavutas küllaltki kõrge 13. koha. Samal aastal alustas Duke ka elukutselise pokkerimängija karjääri. 2000. aastal saavutas ta WSOP Main Event`il hinnatava kümnenda koha (olles seejuures kaheksandat kuud rase), 2004 aastal võitis aga oma esimese (ja seni ainukese) WSOP Bracelet`i (Omaha hi-low). Kordaminekuid jätkub ka World Poker Tour üritustelt ning WSOP Bracelet-turniiridelt. Mõnevõrra vaieldava otsusena kutsuti just Duke osalema 2004. aastal esmakordselt peetud täiesti unikaalsel freerollil „Tournament of the Champions“ (kus osales 10 läbi aegade maailma parimat elusolevat pokkerimängijat - sealhulgas ka valitsev maailmameister ja parim naismängija). Veidi üllatuslikult tuli just Duke selle turniiri võitjaks ning teenis 2 miljonit dollarit. Hiljem tunnistati ta aasta parimaks naismängijaks.
Erinevalt vennast on Duke võrdlemisi emotsionaalne inimene, keda peetakse üheks sarmikaimaks pokkerimängijaks. Sarnaselt teistele tippmängijatele on ka tema kirjutanud hulgaliselt artikleid pokkerimängust ning koos kirjanikust õega üllitanud ka biograafilise pokkeriraamatu. Esindab pokkerisaiti Ultimate Bet. Teenistus turniiridelt ületab $3.100.000, mis on naistest hetkel suurim. Aga napilt suurim…

Esimese Party Poker Millions superturniiri võitja.
1967. aastal sündinud Liebert alustas karjääri eduka börsimaaklerina. Hiljem avastas ta pokkerimängu (alustas mängimist 1991.aastal madalates rahalaudades) ning leidis uue tööotsa elukutselise mängijana, kellele maksti palka laudades teiste inimestega mängimise eest (eesmärgiks kasiinokülastajatele näidata, et ka naised saavad pokkerimänguga hakkama). Pärast mõneaegset võrdlemisi edukat cash-game perioodi pühendus Liebert turniiripokkerile. Esimeseks suuremaks saavutuseks oli teine koht ühel 1997. aasta WSOP Bracelet-turniiril, 1998. aastal oli ta juba äärmiselt edukas ning tunnistati paremuselt neljandaks turniirimängijaks maailmas. 2002. aastal võitis Liebert esmakordselt peetud superturniiri „Party Poker Millions“, millega temast sai esimene naine, kes formaalselt ühe turniiriga on vähemalt miljon dollarit võitnud (tegelikult see nii ei olnud, sest esimesed kolm mängijat tegid split`i). Tulemus ise aga tõstis ta ikkagi pokkerimängijate absoluutsesse eliiti. 2004. aastal võitis Liebert oma esimese ja seni ainukese WSOP Bracelet`i Texas Hold`em limiidis.
Hoolimata saavutustest pokkerimängus ja tunnustusest pole Liebert pokkerilaudades just kuigi populaarne kuju. Kohati on tema emotsionaalsus ja „mina-olen-parim“ suhtumine ületanud mängijatele seatud üldised eetilised käitumisnormid. Teda on võrreldud suhtumise poolest Phil Hellmuth`ga ning pokkerifoorumites on teda sageli tituleeritud ka „kõige inetumaks pokkerimängijaks“. Liebert on kaastegev pokkerisaidil Interpoker ning tegeleb jätkuvalt investeerimise ja börsimängudega. Teenistus turniiridelt on tal siiski üle $3.000.000 ning just viimasel ajal on ta teistest naismängijatest oluliselt edukam olnud.

Maailma üks hinnatumaid rahalaudade mängijaid, kes tunnistatud erapooletute arvamuste põhjal maailma parimaks naismängijaks läbi aegade.
Väike Jennifer tutvus pokkeriga esmakordselt 8-aastaselt, mil “laostas” edukalt isa kaardimängusõpru. Elukutseliseks pokkerimängijaks hakkas ta 21-aastaselt (alustas blindidest $10/$20); nüüd mängib aga ainult Las Vegase kõrgeimates laudades, kus blindid on $4000/$8000. Pole kuulda olnud, et ta seal teenistuse üle kurdaks. Oma karjääri jooksul on Harman edukalt osalenud ka suurtel pokkeriturniiridel. Ta on võitnud 2 WSOP Bracelet`i ning jõudnud esiviisikusse mitmetel teistel maailma suurimatel turniiridel. WSOP Main Event`il pole tal kahjuks aga kunagi piisavalt õnne olnud. Jennifer Harman on abielus itaallasest stilisti Marco Tranielloga, kes alustas abikaasa eeskujul möödunud aastal samuti pokkerimängija karjääri. Harman on annetanud suure osa võidurahadest heategevusse ning kirjutanud mitmeid sisukaid pokkeriartikleid, mis on enamasti näidanud keskmisest suuremat avatust. Ta on julgenud tunnistada ka saadud kaotusi ja märkinud, et on ennast ka pankrotti mänginud. Et päevad pole vennad, näitas ka Harmani mäng heads-up turniiril (maailma parimad mängijaid õhendav korporatsioon USA multimiljonäri Andy Beali vastu), kus ta suutis kolme päevaga kaotada ligi 5 miljonit dollarit korporatsiooni raha. Seejuures mängiti Harmani lemmikmängu (Texas Hold`em limit, blindidega $50.000/$100.000!)
Harman esindab pokkerisaiti Fulltilt ja ametlikult on teada tema teenistus pokkeriturniiridelt, mis on pisut üle $1.400.000. Huvitav kui suure (ehk siis kui väikse) protsendi moodustab see tema teenistusest rahalaudades?

Imre Leibold (30) - EST

Praegusel hetkel Eesti tuntuim pokkerimängija, kel ette näidata tulemusi ka maailma suurimatelt live-turniiridelt.
Kasiinomängudega tegi Imre tutvust varajases nooruses, kuid arusaadavalt edutult. Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis psühholoogiat (jäi lõpetamata) ning töötas Soomes kojamehena. Seal viibides sai ta inspiratsiooni filmist „Rounders“, tutvus vastava kirjandusega ning viskaski 2003. aastal luua nurka. Temast sai elukutselise internetipokkeri mängija - üks esimesi eestlasi. Isegi maailma tasandil on hämmastav, et tema ainuke investeering pokkerisse on olnud esimese deposiidiga arvele pandud 50 dollarit! 2004. aasta jaanuaris pääses Imre läbi satelliit-turniiri esimesele suurele live-turniirile (Aussie Millions), hiljem osales ka Gaming Club`i superturniiril Iirimaal. 2005. aasta mais tuli Imre Baltikumi meistriks Texas Hold`em NL heads-up mängus ning mõned nädalad hiljem saavutas hinnatava seitsmenda koha WSOP Circuit Event`il New Orleansis, millega teenis üle miljoni krooni (siiani suurim eestlaste poolt saavutatud rahaline võit). Edukas esinemine garanteeris ka kutse septembris peetavale turniirile „Tournament of the Champions“, kus osales 120 maailma hetke parimat mängijat ning saavutatud 15. kohta võib nimetada vägagi heaks tulemuseks. Viimased esinemised Saint Kittsis (nn. kariibi-kruis) ja Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel pole kahjuks häid tulemusi toonud; samas võib jälle loota kordaminekutele 2006. aasta maailmameistrivõistlustel, kuhu ta kindlasti ka läheb.
Imre kodulehekülg on www.pokkeriklubi.com ning ta on aktiivne osaline ka saitidel www.pokerinfo24.com ja www.pokerinfo24.net. Teenistus suurematelt live-turniiridelt on ligi $110.000.

Eestit kiirpokkeri maailmameistrivõistlustel edukalt esindanud pokkerimängija.
Veiko on õppinud ülikoolis juurat ning töötanud tipptasemel plaatijana. Hobi korras harrastas ta investeerimist hobustesse, pokkerimängu ja oli sagedane külaline hipodroomil. Imre Leiboldi lähedase sõbrana alustas ta aga viimase soovitusel 2003. aastal katsetamist pokkerimänguga ning analoogselt Imrele on temagi alginvesteering internetipokkerisse piirdunud 50 dollariga Vaid mõne kuu möödudes lõpetas Veiko plaatimise ning temast sai elukutseline internetipokkeri mängija, kes peale stabiilse rahalaudades mängimise oskuse omandas küllaltki kiiresti ka vilumuse võita suurematel internetipokkeri turniiridel. Veikol on näidata ette ka mitmeid saavutusi, mis põhinevad ajalisel mängimisel. Kas te suudate näiteks 250-300 tundi kuus 10-12 laual korraga mängida? Rahvusvahelistest turniiridest on Veiko osalenud 2004. aasta Speed Pokkeri maailmameistrivõistlustel Tallinnas (eestlastest parim 18. koht) ning veelgi edukamalt 2005. aasta maailmameistrivõistlustel Austraalias, Melbournes, kus oluliselt tihedamas konkurentsis õnnestus saavutada hinnatav 13. koht. 2006. aastal lõi ta kaasa EPT side-event turniiridel Prantsusmaal, kuid häid tulemusi kahjuks saavutada ei õnnestunud.
Veiko Söödi lemmikmängudeks on mängud, mis ei tõmba just igapäevaseid mängijaid (tuntuimatest 7-card stud ja Omaha; kindlasti hi-low ja kas PL või NL) ning mille mängimise oskus garanteerib sissetuleku internetipokkeris. Heast küljest on ta ennast näidanud ka heads-up mängija - 2005. aasta Balti meistrivõistlustel saavutas ta teise koha ning viimastel aastatel on kuulunud korduvalt Eesti koondisesse Pokerstars`is.